6533b831fe1ef96bd1299aa9
RESEARCH PRODUCT
Subject case alternation in Latvian and Estonian existential clauses
Andra KalnačaIlze LokmaneHelena Metslangsubject
Linguistics and LanguageCase alternationlcsh:Finnic. Baltic-Finniclcsh:PH91-98.5Language and LinguisticsEducationlcsh:P1-1091genitivegenitiivSubject (grammar)TheologypartitiivPhilosophyLatvianEstonianeitusEstonianlanguage.human_languagelcsh:Philology. Linguisticseesti keelnegationlanguageläti keelnominativenominatiivpartitiveLatviandescription
In Latvian and Estonian existential clauses, the subject’s case form alternates between nominative vs. genitive (in Latvian) and nominative vs. partitive (in Estonian). This article is a study of the case-alternation systems of existential clauses and related clause types, locative and possessive clauses in these languages. It includes a corpusbased analysis of Latvian existential clauses that is being compared with Estonian corpus-based findings on similar clause types in Estonian. *** Subjekti kaandevaheldus lati ja eesti keele eksistentsiaallausetes Nii eesti kui ka lati keeles esineb subjekti kaandevaheldust. Lati keeles saab subjekt olla lisaks nominatiivile ka genitiivis, eesti keeles lisaks nominatiivile ka partitiivis. Artiklis vorreldakse subjekti kaandevaheldust molema keele kirjaliku variandi eksistentsiaallauses, lisaks vaadeldakse ka eksistentsiaallausega seostuvaid lausetuupe: lokatiiv- ja possessiivlauset. Lati keele subjekti kaandevaheldus leiab aset eitavates lausetes verbiga nebut ‘mitte olema’, mida nimetame tinglikult eksistentsiaal-, possessiiv- ja lokatiivlauseteks. Koigis lausetuupides domineerib genitiivsubjekt mojukalt nominatiivsubjekti ule. Eesti keele subjektikaande varieerumine ilmneb koige produktiivsemalt eksistentsiaal- ja possessiivlausetes, seejuures on olulisemateks kaandevaliku mojuriteks lause polaarsus ja subjekti referendi kvantitatiivne maaratletus. Esitame tanapaeva lati keele korpusematerjalil pohinevaid uuringutulemusi ning korvutame neid seniste uuringutega lati ja eesti keele kohta. Erinevalt varasematest seisukohtadest ilmneb, et lausetuubil peaaegu puudub moju lati keele subjektikaandele. Uurime seetottu peamisi subjekti kaanet mojutavate muutujate klastreid, keskendudes nende erinevatele realiseerumisvoimalustele. Peamised muutujad on subjekti referendi definiitsus, subjekti sonaliik, subjektifraasi raskus ning subjekti paiknemine predikaadi ja maaruse suhtes. Andmetest ei ilmne tugevaid reegleid, vaid ainult eelistuste tendentsid. Koigis vaadeldavates lausestruktuurituupides on sagedasem genitiivsubjekt, kuid ulekaalukuse maar varieerub. Korpusematerjali suurim ruhm subjekte on verbijargsed indefiniitsed genitiivsubjektid. Nominatiivi kasutus on koige sagedasem verbijargsete definiitsete subjektide puhul, uletades kahekordselt nominatiivsubjektide osakaalu kogu uuritud korpusematerjalis. Teatud puhkudel on ka lausetuup subjektikaande osaliseks mojutajaks. Naiteks on eitavas lokatiivlauses, mille sonajarg meenutab jaatavat lokatiivlauset, definiitne subjekt just nominatiivis. Artikkel esitab lati keele uuringutulemuste korvale tanapaeva eesti keele korpusematerjalil pohinevaid kvalitatiivseid ja arvulisi andmeid eesti keele vorreldavate subjektikaande tegurite ja tingimuste kohta.
year | journal | country | edition | language |
---|---|---|---|---|
2019-05-01 | Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. Estonian Papers in Applied Linguistics |